Cartier kasutab pilte ebaseaduslikust kullakaevandamisest laastatud Amazonase hõimust. Kriitikud nimetavad seda silmakirjalikkuseks

BOA VISTA, Brasiilia — Veel kaks kuud tagasi näitas Cartieri veebisait Yanomami lapsi rohelisel väljal mängimas.

Prantsuse luksusehete bränd teatas, et töötab selle nimel, et edendada põlisrahvaste kultuuri ja kaitsta vihmametsa, kus nad elavad suurel Brasiilia ja Venezuela territooriumil. Kuid saidi kirjeldatud Amazonase kaitsmise projekti ei toimunud kunagi. Ja Cartier avaldas foto ilma Yanomami juhtkonna nõusolekuta, rikkudes inimeste uskumusi, kes elasid peaaegu täielikus isolatsioonis, kuni 1970. aastatel nendega ühendust võtsid kõrvalised isikud.

Mõned Yanomami ja nende kaitsjad kiidavad Cartieri Yanomami põhjuste propageerimist. Kuid maailma ühe suurima juveliiri reklaamides ebaseadusliku kullakaevandamise tõttu laastatud põlisrahva kujutistega kaebavad mõned greenwashing’i üle – ettevõte, mis edendab oma mainet, toetades üht eesmärki.

“Kuidas saab kullast juveelifirma, mille vastu meie, Yanomami inimesed, vastu oleme, kasutada Yanomami pilti?” küsis põlisrahvaste rühma liige ja Yanomami tervisenõukogu juht Júnior Hekurari.

Haigused, tapmised ja prostitutsioon, mida õhutavad tuhandete ebaseaduslike kullakaevurite imporditud narkootikumid ja alkohol, on Brasiilia statistika kohaselt laastanud traditsioonilist Yanomami elu ning aastatel 2019–2022 suri alatoitluse, kõhulahtisuse ja malaaria tõttu 570 Yanomami last. Ebaseaduslikul kaevandamisel kasutatav mürgine elavhõbe põhjustab sünnidefekte ja laastab ökosüsteeme.

Cartier ütleb, et ta ei osta illegaalselt kaevandatud kulda, kuid Yanomami juhid on kutsunud inimesi üles mitte ostma kuldehteid, olenemata nende allikast, sest nõudlus väärismetalli järele tõstab kulla hinda ja tõmbab kaevurid nende territooriumile.

Cartieri ja teiste Šveitsi konglomeraati Richemont kuuluvate juveelibrändide müügitulu oli 31. märtsil 2022 lõppenud eelarveaastal kokku 11 miljardit eurot (11,7 miljardit dollarit), selgub selle aastaaruandest. Mõned selle USA veebisaidil reklaamitud tükid maksavad koguni 341 000 dollarit.

Cartieri side umbes 40 000 Yanomamiga ulatub 20 aasta taha, peamiselt Fondation Cartieri kaudu, ettevõtte filantroopia kaudu, mille ettevõte lõi ja rahastas 1984. aastal.

Varem on vähesed Yanomami või nende kaitsjad Cartieri või sihtasutust avalikult kritiseerinud, kuid üha suurem hulk on hakanud muret väljendama.

Cartieri sihtasutus sponsoreeris hiljuti elegantses mittetulunduslikus Manhattani kunstikeskuses peenelt kureeritud näitust, millel olid Yanomami fotod koos põlisrahvaste kunstnike teostega. Varem Pariisis olnud näitust kiitsid väljaanded alates The New York Timesist kuni mõjuka tööstusväljaande Luxury Dailyni, mille pealkiri kõlas: “Fondation Cartier jätkab põlisrahvaste õigluse poole püüdlemist kunsti sponsorluse kaudu.”

Prantsuse multimeediakunstnik Barbara Navarro nägi midagi väga erinevat, nagu ka mitmed teised kunstnikud, sealhulgas mõned Yanomami.

Prantsusmaal Nemoursi külas toimuvas multimeediaetenduses “Pas de Cartier” või “Not Cartier” kritiseerivad Navarro ja teised skulptuure ja joonistusi sisaldaval näitusel luksusbrändi ja illegaalsete kaevurite tekitatud hävingut. Ühel fotomontaažil on Cartieri poe kõrval näha Amazonase metsaga ümbritsetud suurt kullakaevandust.

“Yanomamid maksavad meie ühiskonna lakkamatu kullahimu eest oma tervise ja eluga,” ütles Navarro. “Cartieri jaoks on Yanomami sponsorlus võimalus oma kaubamärki täiustada.”

Paljude põlisrahvaste rühmade jaoks nõuab nende fotot kasutav ettevõte või filantroopia ametlikku luba, mille Hekurari andis Associated Pressile, et näidata, kuidas Cartier nende pilti kasutas. Roraima põlisrahvaste nõukogu, rohujuuretasandi katusorganisatsioon, sõnul rikkus Cartieri veebisaidil olev laste foto Yanomami õigust eelnevale, tasuta ja teadlikule nõusolekule, viidates Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põlis- ja hõimurahvaste konventsioonile nr 169, millele Brasiilia alla kirjutas. .

Hekurari ütles, et tema inimesed vajavad rahvusvahelist koostööd, kuid tema organisatsioon ei võtaks kunagi juveelifirmalt raha vastu.

Oma reisidel mööda Yanomami territooriumi, mis on Portugali suurune piirkond, on Yanomami juht kohanud tuhandete ebaseaduslike kaevurite piiramisrõngas olevates kogukondades arvukalt luukere lapsi. Märtsis käivitas tema organisatsioon Urihi veebikampaania, et tõsta teadlikkust kullakaubanduse vastu ja videos kutsub Yanomami juht Oscari võitjaid asendama kuulsad kullatud kujukesed müütilise üksuse Omama puidust figuuridega.

“Kui keegi ostab juveelipoest kulda, rahastab ta rohkem invasioone põlisrahvaste maade hävitamiseks,” ütles ta. “Asi pole ainult kulla kaevandamises. Küsimus on elude lõikamises.”

Cartier keeldus kommenteerimast Yanomami üleskutset lõpetada kuldehete ostmine, kuid kui AP märtsi lõpus ühendust võttis, eemaldas Cartier pildi ja projekti kirjelduse. Ettevõte teatas, et raha eraldati metsakaitseprojektile, kuid neid kasutati meditsiiniseadmete soetamiseks, et võidelda COVID-19 vastu Yanomami seas. 2020. aasta juunis tehti annetus väärtusega 74 200 dollarit.

Ebatäpne kirjeldus “oli meiepoolne kahetsusväärne möödalaskmine ja sellega tegeleti kohe pärast seda, kui sellele meie tähelepanu juhiti,” teatas ettevõte.

Kuid probleem on suurem kui kehvad pildivalikud, ütlevad paljud. Hutukara Yanomami Associationi asepresident Dário Kopenawa ütles, et ta usub, et “igaüks, kes ostab kuldsõrmuse, on osa kuriteost.”

Cartier ja selle sihtasutus kirjeldavad oma suhet käeulatuses. Kopenawa tegi vahet ka Cartieri ja selle nimekaimu sihtasutuse vahel.

“Me teame, et Cartier ostab kulda kõikjalt maailmast, kuid alus on erinev. See on teine ​​koordinaator, teine ​​haru. See toetab Yanomami kaitset,” ütles ta.

Veebruaris lendas Kopenawa isegi New Yorki, et osaleda näitusel “Yanomami võitlus – kunst ja aktiivsus Amazonases”, mida sponsoreeris Fondation Cartier põlisrahvaste fotoportreedega koos Yanomami kunstnike töödega. Avatseremoonial osalesid Kopenawa ja teised Yanomamid, külaliste hulgas ka ÜRO peasekretär Antonio Guterres.

Fondation Cartier’l on Pariisi peakorteris ligi 2000 teosest koosnev kogu. Sihtasutust juhib sõltumatu pühendunud kunstimaailma professionaalidest koosnev meeskond, kes vastutab kunstiprogrammi määratlemise ja elluviimise eest.

Sihtasutust juhib Alain Dominique Perrin, luksustööstuse prominentne tegelane, kes varem töötas Richemonti tippjuhina. 2018. aasta intervjuus Prantsuse äriajakirjale Entreprendre rõhutas ta kunsti patronaaži korporatiivset väärtust.

“Metseenlus on sarnane sponsorlusega: aitate kunstnikul eksponeerida, saada tunnustust ja areneda, kuid vastutasuks saab Fondation kiidusõnu ajakirjandusest, meediast ja suhtlusvõrgustikest, mis tuleb ettevõttele ilmtingimata kasuks,” ütles ta.

Sihtasutus “saab Cartieri kaubamärgi juhtimise ja kuvandi keskpunktiks,” kirjutas Richemont oma 1994. aasta aruandes, kui peakorter avati 12 000 ruutjalga näitusepinnaga.

Prantsuse antropoloog Bruce Albert on Yanomamiga seotud olnud aastakümneid, osaledes 1990. aastatel kampaanias, mis kindlustas hõimu maademarkeerimise. Ta ühendas Fondation Cartieri 2003. aastal Yanomamiga. Sel aastal kureeris Albert esimese fondi sponsoreeritud foto- ja kunstinäituse Yanomami kohta.

Veebruari alguses osales Albert New Yorgi näituse avatseremoonial pärast seda, kui ta töötas selle kallal tasulise konsultandina koos Kopenawa ja Yanomami kunstnikega.

Kirjalikult küsimustele vastates kiitis Albert veebruaris Fondation Cartieri sõltumatuks ja ütles, et Brasiilia võimude parem kontroll oleks tõhusam kui kulla boikott. Sellegipoolest kritiseeris Albert pildi kasutamist Cartieri veebisaidil, öeldes aprillis e-posti teel, et Yanomami ei andnud selle kasutamiseks luba ja juveliir ei rahastanud ühtegi metsauuendusprojekti.

Kulla omandamisel ütleb Cartier, et valdav enamus ostetakse taaskasutatud kujul ja ettevõte järgib vastutustundliku juveelinõukogu (Responsible Jewelry Council) standardeid, mis kirjeldab end kui maailma juhtivat jätkusuutlikkuse standardite kehtestamise organisatsiooni juveeli- ja kellatööstuses.

Kulla puhul on aga peaaegu võimatu tõestada päritolu, kuna palju ebaseaduslikku materjali imbub ülemaailmsetesse tarneahelatesse. Ja Yanomami juhid on selgeks teinud, et nende arvates on grupi probleemide põhjuseks kuld.

“Kas selle kulla ostmisel on vastutus?” Põlisrahvaste nõukogu jurist Ivo Makuxi küsis Cartieri rolli kohta Yanomamitele haiget teinud tööstuses. “Kas ettevõte austab põlisrahvaste õigusi?”

___

Associated Pressi kliima- ja keskkonnakajastus saab toetust mitmelt erafondilt. Vaata lähemalt AP kliimaalgatuse kohta siit. AP vastutab ainuisikuliselt kogu sisu eest.