Macron lubab ehitada tagasi tehased, et elavdada pensioniprotestidest raputatud Prantsusmaa majandust

DUNKIRK, Prantsusmaa — Tehaste ehitamine töökohtade loomiseks ja Prantsusmaa sõltumatusemaks muutmiseks – see on president Emmanuel Macroni ambitsioon Prantsusmaa majanduse jaoks.

See on suur väljakutse, kuna Prantsusmaal on pikaleveninud protestid, tõusvad toidu- ja energiahinnad ning muud Ukraina sõja tagajärjed.

Samal ajal kui Macron meelitab investoreid aitama Prantsusmaad “taasindustrialiseerida” ja vähendada Euroopa sõltuvust Hiinast ja USA-st, järgivad meeleavaldajad teda üle kogu riigi, paugutades kastruleid, et protesteerida majandusliku ebaõigluse ja tema juhtimise vastu.

Üle 200 rahvusvahelise ärijuhi koguneb esmaspäeval Versailles’ palees toimuvale üritusele “Vali Prantsusmaa”, et edendada välisinvesteeringuid. Kuuendas sellises pow-wow’s osalenud silmapaistvad ärijuhid ulatusid Walt Disney Company Robert Igerist Lakshmi Mittalini Arcelor Mittalist.

Elon Musk oli üllatuskülaline, kohtudes esmalt Macroniga Elysee palees, et arutada “märkimisväärset edasiminekut elektrisõidukite ja energiasektoris” ning digitaalset reguleerimist, säutsus president.

Prantsusmaa ülistab oma atraktiivsust ja kavatseb seda tõestada 13 miljardi euro (umbes 14,14 miljardi dollari) suuruse investeeringute teatamisega 28 algatuse kaudu, millest mitmed teatasid hiljuti.

See järgneb Macroni eelmisel nädalal välja kuulutatud stiimulitele, et toetada uuenduslikke tööstusharusid ja üleminekut keskkonnasäästlikumale tehnoloogiale. Need hõlmavad maksusoodustusi sellistes valdkondades nagu akude tootmine, elektriautod, vesiniku- ja tuuleenergia, samuti tööstusprojektide lubade andmise kiirendamine.

“Prantsusmaa muutub, kohandub maailma käekäiguga ja ma usun, et me liigume õiget teed, milleks on riigi taasindustrialiseerimine, suveräänsemaks muutumine ning kliima ja bioloogilise mitmekesisuse austamine,” ütles Macron reedel. visiidil Põhja-Prantsusmaal Dunkerque’i.

Macroni samm tuli pärast kuudepikkuseid proteste tema otsuse vastu tõsta pensioniiga 62-lt 64-le. Muudatuse ebapopulaarsus on nõrgestanud tema valitsust parlamendis ja pärssinud tema majandusstrateegiat.

Macron ütles esmaspäeval Prantsuse televõrgus TF1 rääkides, et kavatseb vaatamata üleriigilisele pahameelele pensionireformiga jätkata. Ta lubas ka 2 miljardit eurot (2,2 miljardit dollarit) keskklassi maksukärped, mida peeti magusaineks.

Ametiühingud on kutsunud üles korraldama 6. juunil uut üleriigilist meeleavalduste vooru. Samal ajal korraldavad vastased väikseid proteste, kus inimesed löövad valjult potte ja panne kohtades, kuhu Macron ja valitsusliikmed kavatsevad reisida.

Reitinguagentuur Fitch alandas eelmisel kuul protestiliikumisele viidates Prantsusmaa suveräänset krediidireitingut. “Poliitiline ummikseisu ja (mõnikord vägivaldsed) sotsiaalsed liikumised ohustavad Macroni reformikava,” kirjutas agentuur.

Reedel Dunkerque’is tegi Macron aega selfide tegemiseks mitme kohaliku tehase töötajatega, kes osalesid tema kõnes Aluminium Dunkerque’is, Euroopa ühes suurimas alumiiniumitootmistehases. Keegi ei küsinud temalt pensioniea kohta, kuid erinevalt varasematest visiitidest Prantsusmaa piirkondades ei kõndinud ta linnatänavatel, et rahvaga kohtuda.

Võimalike meeleavaldajate eemalehoidmiseks kasutati Dunkerque’is tugevat politseijõudu.

Macron teatas kahest suurest investeeringust, mõlemad akusektorisse: ühe väärtusega 5,2 miljardit eurot (5,7 miljardit dollarit) Taiwani kontsern Prologium ja teine ​​Hiina XTC ja Prantsuse energiahiiglase Orano ühisettevõtte kaudu, mille väärtus on 1,5 miljardit eurot (1,6 miljardit dollarit). Eeldatakse, et nad loovad 2030. aastaks piirkonnas vastavalt 3000 ja 1700 töökohta.

Ta kasutas juhust esitleda pensionireformi osana “paketist”, mis on juba andnud “tulemusi”. “Kui tahame olla konkurentsivõimelisemad, peame töötama veidi kauem,” sõnas ta.

Alates ametisse asumisest 2017. aastal on Macron kärpinud ettevõtlusmakse. Ta on muude ettevõtlust toetavate poliitikate tõttu muutnud töötajate palkamise ja vallandamise lihtsamaks ning töötutel hüvitiste taotlemise keerulisemaks.

Macron ütles, et alates 2017. aastast on loodud 300 uut tehast – kaks kolmandikku viimase kahe aasta jooksul –, samas kui eelmisel kümnendil suleti 600 tehast. COVID-19 kriis ja Ukraina sõda on näidanud, et riigi suveräänsuse tugevdamiseks on vaja kodumaist tööstustoodangut, rõhutas ta.

Prantsusmaa oli neljandat aastat järjest Euroopa riik, mis meelitas enim välisinvesteeringuid, ütles Macron, viidates EY eelmisel nädalal läbi viidud uuringule.

Pariisis asuv Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon teatas reedel, et selle statistika näitas, et Prantsusmaa töötuse määr jõudis märtsis madalaimale tasemele alates 2001. aastast, 6,9% tasemele – umbes 10%lt, mil Macron valiti valituks. Siiski on töötute osakaal Prantsusmaal kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt, mis on stabiilselt 6%.

ProLogiumi tegevjuht Vincent Yang ütles Dunkerque’is ajakirjanikele, et tema grupp kaalus rajatiste rajamist USA-sse, kuid valis lõpuks Euroopa Liidu kui soodsama keskkonna uuendusliku akutehnoloogia arendamiseks.

Prantsusmaa oli Yangi sõnul asjakohane valik, sest “meil on vaja stabiilset, odavat ja rohelist elektrienergiat” ning Dunkerques, ühel Euroopa suurimal tööstussadamal, on juba akudega seotud rajatised. Riik tugineb tuumaenergiale. 70% oma elektrienergiast, pakkudes madala CO2-heitega alternatiivi fossiilkütustele.

Macron on olnud üks silmapaistvamaid EL-i jõulise vastuse eestkõnelejaid president Joe Bideni poolt eelmisel suvel välja kuulutatud 375 miljardi dollari suurusele USA inflatsiooni vähendamise seadusele puhta energia tehnoloogia soodustamiseks.

Selle aasta alguses esitas Euroopa Liit kava uuendada oma poliitikat roheliste tehnoloogiate edendamiseks, toetuste ja muude rahaliste stiimulite vabastamiseks kodumaise tootmise suurendamiseks.

“Me suuname oma subsiidiumid paremini madala heitega Euroopa toodangule,” ütles Macron. “Me ei ole protektsionistid, kuid ei USA ega Hiina maksumaksjad ei rahasta Euroopas toodetud patareisid. Miks peaksime siis olema ainuke koht maailmas, kus maksumaksja raha läheb mitte-Euroopa toodete abistamiseks? Me lõpetame selle tegemise.”

Samuti kutsus ta eelmisel nädalal üles tegema pausi ELi keskkonnaeeskirjade osas, väites, et 27-liikmeline blokk kehtestab juba praegu karmimaid eeskirju kui tema konkurendid. Kommentaarid kutsusid esile Prantsusmaa ja Euroopa roheliste poliitikute kohese kriitika.

Macron kinnitas hiljem, et peab kinni oma kliimaga seotud kohustustest, sealhulgas kõigist poliitikatest, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks EL süsinikuneutraalsus, kuid ütles: “Ärme lisage rohkem.”