Pärast kahte ajaloolist USA panga pankrotistumist on järgmine

WASHINGTON — Kaks suurt tehnoloogiatööstusega tegelevat panka on pärast pankrotistumist kokku kukkunud, valitsusasutused võtavad finantssüsteemi peatamiseks erakorralisi meetmeid ja president Joe Biden kinnitab ameeriklastele, et nende pankades olev raha on ohutu.

See kõik meenutab jubedalt finantskrahhi, mis sai alguse eluasememulli lõhkemisest 15 aastat tagasi. Kuid esialgne tempo tundub seekord veelgi kiirem.

Viimase kolme päeva jooksul arestis USA kaks finantsasutust pärast Californias Santa Claras asuva Silicon Valley Banki panka. Tegemist oli suurima panga pankrotiga pärast Washingtoni vastastikust pankrotti 2008. aastal.

Kuidas me siia sattusime? Ja kas valitsuse nädalavahetusel avalikustatud sammudest piisab?

Siin on mõned küsimused ja vastused juhtunu ja selle kohta, miks see oluline on:

MIKS SILICON VALLEY BANK ÄTKES?

Silicon Valley Banki oli juba viimastel kuudel tabanud kõvasti tehnoloogiaettevõtete äge plaaster ja Föderaalreservi agressiivne plaan tõsta inflatsiooniga võitlemiseks intressimäärasid süvendas selle probleeme.

Pangal oli miljardite dollarite väärtuses riigikassasid ja muid võlakirju, mis on tüüpiline enamikule pankadele, kuna neid peetakse turvaliseks investeeringuks. Varem emiteeritud võlakirjade väärtus on aga hakanud langema, sest need maksavad madalamat intressi kui võrreldavad võlakirjad, mis on emiteeritud tänases kõrgema intressimäära keskkonnas.

See ei ole tavaliselt probleem, sest võlakirju peetakse pikaajalisteks investeeringuteks ja pangad ei pea enne nende müümist kahanevaid väärtusi kajastama. Selliseid võlakirju ei müüda kahjumiga, välja arvatud juhul, kui on hädaolukord ja pank vajab sularaha.

Reedel kokku kukkunud pangas Silicon Valley oli hädaolukord. Selle kliendid olid peamiselt idufirmad ja muud tehnoloogiakesksed ettevõtted, kes vajasid viimase aasta jooksul rohkem sularaha, mistõttu nad hakkasid oma hoiuseid välja võtma. See sundis panka müüma osa oma võlakirjadest järsu kahjumiga ja nende väljavõtmiste tempo kiirenes, kui sõna levis, muutes Silicon Valley panga maksejõuetuks.

MIDA VALITSUS PÜHAPÄEVAL TEGI?

Föderaalreserv, USA rahandusministeerium ja föderaalne hoiuste kindlustamise korporatsioon otsustasid garanteerida kõik hoiused nii Silicon Valley pangas kui ka New Yorgi Signature Bankis, mis pühapäeval arestiti. Kriitiliselt nõustusid nad tagama kõik hoiused, mis ületavad ja ületavad kindlustatud hoiuste limiidi 250 000 dollarit.

Paljudel Silicon Valley idufirma klientidel ja riskikapitalistidel oli pangas palju rohkem kui 250 000 dollarit. Selle tulemusena oli koguni 90% Silicon Valley hoiustest kindlustamata. Ilma valitsuse otsuseta neid kõiki tõkestada, oleksid paljud ettevõtted kaotanud raha, mis on vajalik palgaarvestuse katmiseks, arvete tasumiseks ja tulede põlemisel.

Laiendatud garantiide eesmärk on hoida ära pangajooks, kus kliendid tormavad oma raha välja võtma, kinnitades Föderaalreservi kohustust kaitsta ettevõtete ja eraisikute hoiuseid ning rahustada närve pärast ahistavat päeva.

Ka pühapäeva hilisõhtul algatas Föderaalreserv laiaulatusliku erakorralise laenuprogrammi, mille eesmärk oli tõsta usaldust riigi finantssüsteemi vastu.

Pankadel lubatakse laenata raha otse Föderaalreservist, et katta klientide võimalikke väljamakseid, ilma et nad oleksid sunnitud müüma raha kaotavaid võlakirju, mis ohustaksid nende finantsstabiilsust. Selline tulekahju müük põhjustas Silicon Valley panga kokkuvarisemise.

Kui kõik toimib plaanipäraselt, ei pruugi hädaabilaenu programm tegelikult palju raha välja laenata. Pigem rahustab see avalikkust, et Fed katab nende hoiused ja et ta on valmis selleks suuri laene andma. Pankade laenataval summal pole ülempiiri, välja arvatud nende võime anda tagatist.

KUIDAS PROGRAMM ON MÕELDUD TÖÖTAMA?

Erinevalt oma bütsantslikumatest jõupingutustest pangandussüsteemi päästmiseks 2007.–2008. aasta finantskriisi ajal on Föderaalreservi lähenemine seekord suhteliselt sirgjooneline. Ta on loonud uue laenuvõimaluse bürokraatliku nimetusega “Pangatähtajalise rahastamise programm”.

Programm annab laenu pankadele, krediidiühistutele ja teistele finantsasutustele kuni aastaks. Pankadel palutakse panna tagatiseks riigikassad ja muud valitsuse tagatud võlakirjad.

Fed on oma tingimuste osas helde: see võtab suhteliselt madalat intressimäära – vaid 0,1 protsendipunkti kõrgemat turumääradest – ja laenab võlakirjade nimiväärtuse, mitte turuväärtuse vastu. Võlakirjade nimiväärtuse vastu laenamine on oluline säte, mis võimaldab pankadel rohkem raha laenata, sest nende võlakirjade väärtus on vähemalt paberil langenud, kuna intressimäärad on tõusnud.

Eelmise aasta lõpu seisuga hoidsid USA pankad FDICi andmetel riigikassasid ja muid väärtpabereid, mille realiseerimata kahjum oli ligikaudu 620 miljardit dollarit. See tähendab, et nad kannaksid suuri kahjusid, kui nad oleksid sunnitud neid väärtpabereid müüma, et katta kiiret väljavõtmist.

KUIDAS PANGAD NII SUURTE KAHJUDEGA JÕUDASID?

Irooniline, et suur osa sellest 620 miljardi dollari suurusest realiseerimata kahjust võib olla seotud Föderaalreservi enda intressipoliitikaga viimase aasta jooksul.

Võitluses majanduse jahutamise ja inflatsiooni alandamise nimel on Fed tõstnud oma baasintressimäära kiiresti ligi nullilt umbes 4,6%-le. See on kaudselt tõstnud paljude riigivõlakirjade, eriti kaheaastaste riigivõlakirjade tootlust või makstud intressi, mis ületas eelmise nädala lõpuni 5%.

Kui saabuvad uued kõrgema intressimääraga võlakirjad, muudab see olemasolevad madalama tootlusega võlakirjad palju vähem väärtuslikuks, kui need tuleb müüa. Pangad ei ole sunnitud selliseid kahjusid oma raamatupidamises kajastama enne, kui nad need varad maha müüvad, mida Silicon Valley oli sunnitud tegema.

KUI OLULISED ON VALITSUSE GARANTIID?

Nad on väga olulised. Õiguslikult on FDIC kohustatud kasutama panga likvideerimisel odavaimat teed. Silicon Valley või Signature’i puhul oleks see tähendanud raamatute reeglitest kinnipidamist, mis tähendab, et hoiustajate kontodel oleks kaetud ainult esimesed 250 000 dollarit.

250 000 dollari piirmäära ületamine eeldas otsust, et kahe panga ebaõnnestumine kujutas endast “süsteemset riski.” Föderaalreservi kuueliikmeline juhatus jõudis ühehäälselt sellele järeldusele. FDIC ja rahandusminister nõustusid samuti otsusega.

KAS NEED PROGRAMMID KULUTAVAD MAKSUMAKSJA DOLLARI?

USA väidab, et hoiuste tagamine ei nõua maksumaksja raha. Selle asemel kaetakse FDIC-i kindlustusfondi kahjumid pankadele lisatasu võtmisega.

Ometi ütles investeerimispanga Evercore ISI analüütik Krishna Guha, et poliitilised oponendid väidavad, et kõrgemad FDIC tasud “langevad lõpuks väikestele pankadele ja Main Streeti ärile”. Teoreetiliselt võib see tarbijatele ja ettevõtetele pikas perspektiivis maksma minna.

KAS SEE KÕIK TÖÖTAB?

Guha ja teised analüütikud ütlevad, et valitsuse reaktsioon on ekspansiivne ja peaks stabiliseerima pangandussüsteemi, kuigi keskmise suurusega pankade aktsiahinnad, sarnaselt Silicon Valley ja Signature’iga, langesid esmaspäeval.

“Arvame, et kahetorust basuukist peaks piisama, et peatada potentsiaalsed jooksud teistes piirkondlikes pankades ja taastada suhteline stabiilsus eelseisvatel päevadel,” kirjutas Guha klientidele saadetud teates.

Capital Economicsi ökonomist Paul Ashworth ütles, et Fedi laenuprogramm tähendab, et pangad peaksid suutma “tormist välja sõita”.

“Need on tugevad käigud,” ütles ta.

Kuid Ashworth lisas ka hoiatuse: “Ratsionaalselt peaks sellest piisama, et peatada nakkuse levik ja pankade hävitamine … kuid nakkus on alati olnud pigem irratsionaalne hirm, nii et me rõhutaksime, et sellele ei ole mingit garantiid. hakkab tööle.”